Popmuusika radadel

Ma üldse ei eita, et ka peavoolu popmuusikast võib mõni lugu mu igapäevasesse pleilisti jõuda. Aga see lugu võlus mind!

Nii mõnus, reggae vaheldumas rockiga, nii muretu ja õnnelik lugu. Samas lüürikat kuulates üsna nukker. Huvitav paradoks, kuidas paljud poplood kõlavad positiivselt, tantsuliselt, kutsuvad inimesi tantsima ja end positiivselt välja elama, a sõnum on “miksjätsidmumahaarmastanjusind” või “eisaasindarmastadakuigivõiks”, you know-you know. Ma pole kindlasti esimene, kes sellele paradoksile tähelepanu juhib ja kindlasti on sellele kusagil seletus (peale selle, et kõik lood on armastusest ja õnnelik suhteroosamannaga ei viitsi keegi nii palju samastuda kui õnnetu igatsusega).

Shakira on mulle alati meeldinud ja pärast seda lugu meeldib veel enam. Ta on küll alati seksikas, paljastav, väljakutsuv ja hööritav olnud , aga pole kunagi odavalt ja labaselt mõjunud. Selle video puhul taipasin, kui vähe mulle Rihanna meeldib ja kui odavalt ta Shakira kõrval mõjub.

Ilmselt selle seksikusega ongi lihtsalt nii, et ühed on ja teised püüavad olla, a see kukub kuidagi kohmakalt, samas püüdlikult, a lõpuks odavalt välja.

Advertisements

BeNight

Brausin lende TLN-Zürich vahele, veebruari esimese või teise nädala veedan Saksamaal/Šveitsis. Vot nii. Kauaoodatud seiklus saabub, nagu ma eelmise aasta lõpus lootsin.

Muidu ikka õpin, üritan aeg mõistlikult planeerida,

Eelmisel aastal vaatasin ~50 unikaalset filmi, seansse tuli koos igasugu klassikaga (Titanic, Üksida kodus jms) ja korduvvaatamistega (Seenelkäiku näiteks oli ikkagi miskipärast vaadata kaks korda, arvamust ei muutnud, ikka jamps film, ja Jeune et Jolie oli nii vaimustav film, et käisin lausa kaks korda Kodukinos vaatamas) märksa rohkem kokku, täpset arvu ei tea öelda.

Aga tegelikult sai väga palju häid filme vaadatud, kas või PÖFFil. Ma pole neist üüldse kirjutanud! Nüüd on natuke aega mööda läinud, meel selgem ja kergem, ma arvan, et kirjutan neist mõni teine päev, kui sess on läbi. Praegu veel viimased pingutused!

Raamatute & muusika kohta hetkel ülevaadet pole, aga võin öelda, et ega esimesi väga palju kogunenud, sel aastal püüan end kindlasti parandada. Onju, äkki aasta lõpuks loen ja vaatan filme juba vabalt saksa keeles! Tahaks Remarque’i originaalkeeles lugeda. Kui juba tõlked nii head on olnud, siis milline originaalvaib veel on..
Teatris sai ka paraku vähe käidud. Eredamalt on meeles Vanemuise “Tappa laulurästast”.

Muusikas suhtes polnud eriti ere aasta, ei siin kui välismaal. Avastasin nii mõnegi toreda koosluse (Forest Kämp näiteks), kuulasin head muusikat, aga põhiliselt tegelesin oma isikliku kartoteegi taastamisega uude arvutisse. Vana arvuti kraami pole siiani saanud tagasi.

Aiiii kui hea!

Sweet disposition

Aastavahetusest ikkagi vist kirjutada ei taha, aga niisama tahan küll. Tahan, aga ei jaksa. Pärast tuhandete tähemärkide Wordi surumist ei ole väga jaksu ega isu tegelikult siia enam põigata. Saaks see õudus ometi läbi, mõtlen ma, kui sain alles esimese päris suure punkti maha tõmmata sessinimekirjast.

Teadaanne number üks on see, et Gold Panda tuleb Eestisse!!!! Juhhhheijuhhheeii hõissa.

50a1294c749911e3b9e0122abe23bc21_8

Pilet igatahes on taskus. Hea sessiüleelamisemotivaator. Päev vähem kui kuu aja pärast.

Palun vabandust, kallid lugejad, aga järgnev tekst on mulle endale, et ma aastate pärast ka mäletaks, et üks väärtus on asendunud teisega, vormiliselt samaväärsega, semantiliselt palju paremaga, vähemalt pinnapealses kontekstis. Ma olen rahul ja aitäh selle käigu eest, elu!

* võibolla täitub see unistus ka juba õige pea

Üks lugu kummitab tegelt veel, aga see on salalugu, sest see tekitab raskekujulist sõltuvust!

iTunesi horoskoop 2014

Nonii. Mis vanal aastal ununenud, see võlg tuleb uuel aastal tasa teha. Vaikselt juba traditsiooniks saanud iTunesi aastahoroskoop!

Eelmise aasta omast rääkides, noh, Hiina printsessiks ma saanud pole ja 2013. aastal Lõunasse vist kah ei reisinud, aga muidu päris täppi (aga eks ole tõlgendamise küsimus, eks kui tahta, saab kõik asjad konteksti panna).

Lood on pärit minu tagasihoidlikust iTunesi kartoteegist shuffle meetodil.

1. Kuhu oled jõudnud aasta 2014 alguseks?
Interlude I

2. Aasta 2014 põhiülesanne?
Laura Marling – What He Wrote

3. Eneseteostus aastal 2014, minu “mina” aastal 2014.
Lykke Li – Window Blues

4. Rahaasjad aastal 2014.
Lianne La Havas – Everything Everything

5. Sugulased ja naabrid aastal 2014.
Lana del Rey – Ride

6. Kodu aastal 2014.
the Black Keys – She’s Long Gone

7. Armastus aastal 2014.
Elbow – Snowball

8. Tervis aastal 2014.
Jeff Buckley – Eternal Life (aitäh, lõpuks ometi!!)

9. Partnerlus aastal 2014.
James Blake – Voyeur

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2014.
Elbow – Open Arms

11. Reisid aastal 2014.
Two Door Cinema Club – This is the Life

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2014.
Local Natives – Stranger Things

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2014.
Vaiko Eplik – Tuhat üks ööd

14. Saladused aastal 2014.
Elbow – Newborn

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2014 lõpuks?
Lana del Rey – Radio

 

Tõotab tulla põnev aasta või mis.

Elumärk

Asssssa nugis! Aeg on lennanud nii kaugele, et sess on läbi ja see kooliaasta peaaegu kotis. Mõnel üürikesel hetkel ma ikka nutan, et miks Ma siis ei oleks võinud ka sel aastal lõpetada, kõik-kõik ajab nii närvi, a siis kuulen jälle sõnu “tšill, rahu, kõik on korras” ja no täpselt sel hetkel ongi. Ja nii kauaks ongi, kuni ma neid sõnu sealt allikast kuulen. Ühesõnaga, kahesõnaga, kolmesõnaga on kätte jõudnud see aeg aastast, kui sõbrad lähevad ära ja ise ihkaks ka eiteakuhu-eiteamida tegema.

Vahepeal, kui esmaspäeval sess lõppes, tekkis olukord, et nüüd ma küll ei saa öelda, et sessist elusalt väljusin, see tähendab, et SESS TAPAB! Üks hambanärv otsustas, et tema sessi üle ei ela ja sureb nüüd ära ja tekitab mulle põrgupiina. Kolmap käisin hambaarstil, esmaspäeval jälle ja siis jälle juuni lõpus ja veel augustis ka. Nukker.

Aga halleluuja, ma ikkagi ei suuda end nii kokku võtta, et kõigest kõnelda. Kaks suuuuuuurt koolieesmärki ja võimatuna tundunud asja on nüüd tehtud, üks veel. Palju vaeva on nähtud, palju on tarvis tänulik olla.

Ps! WordPress annab teada, et olen selle blogiga blogiilmas täpselt aasta olnud! Palju õnne meile! Ja ühtlasti päris vanust tiksub mul ka kahe nädala pärast juurde, brrrr!

Instant Crush*

Tahaks-tahaks-tahaks, niiii palju asju tahaks! Aga samas olemasolevagagi on kuradi hea. Nii hea, et nii raske on adekvaatsele töötegemisele keskenduda. Halb, sest endiselt on väga palju teha, aga kui nüüd väga hästi tahta, siis on jäänud vaid nädal ja mõned päevad veel ehk kas tõesti viimased pingutused?!

Nädalad kulgevad umbes nii, et nädala esimeses pooles on mõni eksam ja see hoiab produktiivsuse ikka 13-tunniste raamatukogupäevade lainel, a nädala teises pooles, neljapäevast pühapäevani on ikka akadeemiline surm küll. Neljapäeval ja reedel suutsin end ikka raamatukokku lohistada ja midagigi teha, a reedel õhtuga algas üks lebotamine küll. A igaühes meist on ju väike hedonist peidus ja üldse ei jaksaks viimaseid pingutusi ilma selle funita üle elada. Natuke on süümekad, aga natuke palju pole ka=)

Neljapäeval läksin hulluks. Aga tore, sest sain lõpuks preili H-l külas käidud kell väga öö ja/või hommik, seateraapiat teha ja teed juua ja vinkusid si

Reedel käisime preili B-ga Naiivi avamisel, väga kaunis & mönus uus koht! Kindlasti üks suve ja edaspidise lemmikuid. Saaks aint siis tagasi minna, kui vähem rahvast on või kas seda üldse juhtub? Samas Geni ja Uue Teatri juures avatakse Uus Õu varsti, ehk mingi osa rahvast (ja ise ka) koondub sinna. Mõnna, et suveks Tartusse nii häid asju tehakse, ei tahagi kohe ära minna! Aga Naiivi juures eriti meeldib mulle selle mõnna sisehoov ja terrass!
Mõnus oli vanu häid sõpru kohata, justkui vaikselt roniks oma akadeemilisest koopast välja ja muudkui teen uusi plaane ka. Rüütli tänaval jooksin oma armsa Miizuga kokku, keda polnud ilmselt sellest ajast saati näinud, kui ta veel Näljas töötas. Kahju, et selle kohaga nii on läinud…

Laupäeval surin väsimuse ja loiduse kätte. Tagantjärgi tean, et oma osa oli sel mitte kohvijoomisel, ma tõesti üritasin natuke aega ilma olla, aga tuleb tunnistada, et normaalseks funktsioneerimiseks vajan päeva alustades ikkagi tassikest kohvi. Sad. But true. Aga pühapäeval oli jälle elu sees, lugesin natuke tarku konspekte, käisin preili B-ga ujumas (selle aasta esimene, juhhei!) ja öösel otsustasime üsna spontaanselt veel kahe sõbraga ujuma minna. Vesi oli megasoe ja seltskond veel parem & soojem. Kuiii suur  rõõm on niii häid inimesi enda ümber omada! Kõik tundub nii õige ja hea.

Mulle ikka hirmsasti meeldivad hääästi dünaamilised, tihedad lood. Näiteks nagu Daft Punki “Contact”  (see lugu, ca 3:20 paiku.. iz insane!) või I Wear* Experimenti “Memories” või Loreeni “We got the power”. Sellllline sisemine pinge on neis lugudes, et see kohe nii väga liigutab mind

Ja noh, see ka loomulikult, et absoluutselt kõik on võimalik  ja isegi see, mis näib praegu võimatu ja suurena, siis, nagu ütleb mu desktopi background: work hard, dream big!

* Daft Punk – Instant Crush (also Daft Punki uus album on kogu haipi väärt. Olin veitsa skeptiline ja mõtlesin, et see muss pole mulle, see stiil ei tundu mina, vähemalt selle järgi, millisena DP-d mäletasin. Aga see oli ju jeesus, aastaid-kümme tagasi, niiet miks ma küll eelarvasin! But the truth is – see album on suuuurepärane! Ja ma ei valeta. Selles on mingi eriti mõnus nostalgianoot ja funk ja no eriti hea & tšilli minekuga lood. Eriti äge summer-funk. Ja strateegiliselt väga heal ajal välja tuldud ka, täpselt selliste ilmade muusika. No nii hea, soovitan soojalt, kes veel kõrva peale pole jõudnud visata).